esmaspäev, juuni 16, 2008

Luule Tiinast


Prelüüd paberil

Kevad, sinul on oma lõhn - 
sulavast lumest kõneleb õhk:
sõõrmetes võbeleb pungade paitus,
pole sa kaugel, ütleb mu aimdus.

Tunnetan esmase äikese ärevust,
taeva all piiskade säravat sädelust.
Tule, mu armas, oh, tule sa juba!
Kevad mu kallis, on ootust täis tuba.

Aken on valla, ma kuulan su laulu,
kuulen su helinat linnusuu kaudu.
Nendel on praegu nii palju tegemist,
pesad pea valmis ja ootavad munemist.

Rõõmus on hommiku sidin ja vidin,
selle kõik kirja ma panema pidin.
Liblikas kirju oli sõnumitooja,
et elu saab kirev, nii kinnitas Looja.



Eurolaulikuile

Sõjavankri ette seatud
on kolm Tori täkkku.
Kappavad nii tuliselt,
et spermat pritsib näkku.

Lippudega vapiloomad,
kaunid noored kiisud,
nende abil kindlasti
saab koorgi pütilt riisut.

Bisnis, show, paroodia,
point on see, et kuulsaks saab
ennast müües, sõpru süües,
ikka tagant üles lüües.

Mõni mätsib arved,
teine mees saab sarved.
On ikka kena kuulata,
kuis elatakse meie maal.

Meitene, meitene, meitene...

Autor: Luule Tiinast

Kommentaare ei ole: