Tagasi lapsepõlve
Käin jälle lapsepõlveradu
mul meenub väike Mustvee linn
Sai arsti juures käia kordi sadu
ja turul emaga kui olin väike põnn
Seal uhked kirikute tornid
ning elu kihas linna sees
Ei vastu tuln'd mul näod mornid
ja poisikesi sulistamas järvevees
Seal põrsa ruigamist ja sibulate kuldset sära
nii palju rahvast koos ja paate järve peal
Ma ikka tunnen selle linnakese ära -
ei lapsepõlvehetki unusta ma eal
Siis mulle Peipsi paistis sruu ja sügav
ja teda aupaklikult ma vaatlesin
Ei ema seltsis olnud lapsel igav
ma miskipärast siiski koju kippusin
Kuid igatsus jäi sellest ajast hinge
ma järve laintelaksu kuulen ikka veel
Ja kuigi elu teinud mitmeid ringe
ma tihti suviti end leian sellelt teelt
Peipsi
Sina Eestimaa kaelakee säravaim pärl -
lainetav-vahutav Peipsi järv.
Talvel briljant, suvel safiir,
sinu sinine vesi on pehme kašmiir.
Mis mõtleb su vahutav lainehari?
Millest unistab rutakas kalakari?
Mis on su tänased rõõmud ja mured?
Kas miski su igavest hingekest pureb?
Vaatan sind, Peipsi, Eestimaa kaelas -
kajakad kallastel, kalurid laevas.
Midagi juhtund on ammu me vahel,
vist on armastus tekkind meil kahel.